Juhendaja arengu toetamine

Juhendaja roll on väga suur ja oluline praktikaprotsessis. Sisekaitseakadeemia magistriõppes on tehtud mitu huvitavat uuringut, kus on keskendutud juhendaja arengule. Tutvu uuringute tulemustega.

 

Praktikajuhendajate koolitusel töötasime koos juhendajatega välja algajale praktikajuhendajale vajaliku tööriistakasti. Loe siit lehelt ka seda, mida peavad juhendajad tunnustuseks ning mis neid motiveerib,

Algaja praktikajuhendaja
üldised oskused

Kristin Kirillov kaitses 2022. aastal Sisekaitseakadeemias magistritöö ning keskendus uuringus küsimusele, kuidas toetada algajaid praktikajuhendajaid nende üldiste oskuste arendamisel. Uuringu tulemusel selgus, et algajate praktikajuhendajate jaoks on esmatähtis üldine oskus lävimisoskus, mis hõlmab kontakti loomise oskust, eneseväljenduse oskust ja kuulamisoskust. Praktikajuhendaja lävimisoskuse tase osutub määravaks positiivse praktikakogemuse saavutamisel. Lävimisoskusele järgnevad andragoogilised oskused ehk täiskasvanu õpetamise oskused. Praktika eesmärkide saavutamiseks ei piisa vaid oskuslikust suhtlemisest praktikandiga, kuna praktikajuhendaja peab oskama ka enda teadmisi ja oskusi edasi anda, jagada. Kolmandaks oluliseks üldiste oskuste kogumiks on juhtimisalased oskused, mis hõlmavad aja planeerimise ja organiseerimisvõime oskust, meeskonnas töötamise oskust ning vastutusvõimet. Praktikajuhendajale on juhtimisalased oskused vajalikud, kuna juhendamise protsessis toimub enese- ning juhendatava juhtimine. Viimaseks selgus, et ootamatute olukordadega toimetulekuks on olulised mõtlemisoskused, nt probleemide lahendamise oskus.

Loe lisaks

Algajaid praktikajuhendajad saab üldiste oskuste arengus toetada terve praktikaprotsessi vältel, olenevalt parasjagu läbitavast etapist. Kõige märkimisväärsemaid oskuste arengu meetmeid on võimalik kasutada praktika ajal ja peale praktikat. Praktika ajal osutus tõhusaimaks oskuste arengu meetodiks mentorlus kogenud ja vähekogenud kolleegi vahel. Peale praktikat arendab juhendaja oskusi eneseanalüüsi läbiviimine ning asjakohastel koolitustel ja seminaridel osalemine. Kuigi eneseanalüüs on esmane vahend oskuste arengu tagamiseks, siis eneseanalüüsi läbiviimist praktiseerivad algajad praktikajuhendajad teadmiste, oskuste ja kogemuste puudumise tõttu väga vähe. Seetõttu tuleb juhendajaid teadlikult eneseanalüüsi poole suunata ning neile pakkuda arengu tagamiseks vajalikke koolitusi. Algaja praktikajuhendaja üldiste oskuste arengut saavad toetada akadeemia, ametiasutus ja praktikajuhendaja ise. Kõik osapooled peavad algajate praktikajuhendajate arengu toetamiseks (nt koolitus- ja mentorlusprogrammi loomine) tegema teadlikku, eesmärgipärast ja sisulist koostööd. Uuringust selgus, et üldiste oskuste arengu temaatika ei ole Eesti vanglate praktikajuhendajate seas saanud piisavalt tähelepanu. Praktikajuhendajad ei osanud üldisi oskusi eristada erialastest oskustest ning seetõttu oli neil keeruline anda seisukohti üldiste oskuste tähendusest, vajalikkusest ja oskuste arengu toetamisvõimaluste kohta. Samuti selgus asjaolu, et praktikajuhendajad ei näinud seost SKA õppekava ja üldiste oskuste arengu võimaluste vahel. Selgelt eesmärgistatud üldiste oskuste arendamine kõikide osapoolte vahel tõstab algajate praktikajuhendajate teadlikkust ning tekitab neis sisemist motivatsiooni isiklikuks arenguks.

Juhendaja professionaalne areng

Maarja-Liis Laprik kaitses 2021. aastal Sisekaitseakadeemias magistritöö ning keskendus uuringus küsimusele, kuidas toetada praktikajuhendaja professionaalse identiteedi arengut. Uuringuga selgitati välja Sisekaitseakadeemia päästekolledži õppepraktikate juhendajate professionaalse identiteedi arengut toetavad ja pärssivad tegurid, tehti järeldused ning töötati välja ettepanekud praktikajuhendajate professionaalse identiteedi arengu toetamiseks. Professionaalne identiteet on kindla rolliga kaasnev omaduste kogum, mis iseloomustab rolli kandjat valitud ameti valdkonnas indiviidi enda, kogukonna liikmete ja kogukonnaväliste isikute poolt. Professionaalse identiteedi areng on kindla rolliga seotud omaduste areng, mis toimub keskkondlike tegurite ja sotsiaalsete suhete koosmõjul.

Loe lisaks

Uuringu tulemusel selgus, et enim toetavad praktikajuhendaja professionaalset  arengut juhendajatele pakutavad koolitused, mis aitavad praktikaprotsessi ja juhendaja rolli paremini mõtestada, praktikajuhendajate ja -kvaliteedi taset ühtlustada, võimaldavad vahetut juhendajate kogukonnasisest suhtlust ja kogemuste jagamist ning seeläbi praktikajuhendaja professiooniga seotud omaduste arendamist. Juhendajate jaoks on oluline juhendamist toetav keskkond ja vahendite võimaldamine tööandja poolt. Kõik uuringusse kaasatud osapooled nõustusid, et parima arengu saavutamiseks on oluline osapoolte vaheline kaasamine, koostöö ja tagasisidestamine, mis võimaldab probleemkohtadele tähelepanu juhtida ning parendustegevusteks sisendeid anda.

VIDEO: Maarja-Liis Laprik (Sisekaitseakadeemia vilistlane, uuringu autor) tutvustab videos praktikajuhendaja professionaalse arengu toetamise skeemi.

Juhendaja ja praktikandi koostöö

Jaana Palusaar kaitses 2018. aastal Sisekaitseakadeemias magistritöö, kus uuris praktikandi ja juhendaja koostööd praktikaprotsessis, selgitas välja koostööd soodustavad tegurid ning koostöö peamised probleemid ning õppimist pidurdavad tegurid ning tegi ettepanekuid õppimise toetamiseks praktika käigus. Uuringu põhjal selgus, et praktika eesmärgina nähti kõige rohkem teooria ja praktika ühitamist, ettevalmistust tööks, teadmiste kinnistamist, aga ka uute teadmiste omandamist. Samuti võib praktika eesmärgiks olla töö ja praktikaasutuse tundma õppimine. Praktika käigus toimuvat koostööd määratleti kõige rohkem kui tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Veel märgiti, et koostöö kujutab endas koos töötamist, jagatud vastutust, üksteise mõistmist ja ühiste arusaamade olemasolu. Praktikajuhendajate ja praktikantide arusaamad koostööst olid osaliselt sarnased, pigem olid need üksteist täiendavad kui välistavad.

Loe lisaks

Nii juhendajad kui praktikandid pidasid praktika käigus toimuva koostöö juures väga oluliseks abistamist ning juhendaja kättesaadavust. Juhendaja tegevus praktika käigus seisneb kõige rohkem üliõpilasele ülesannete andmises. Selle juures peavad juhendajad oluliseks anda iseseisvat tegutsemist võimaldavaid, reaalse eluga seotud ja erinevat tüüpi ülesandeid. Samuti jälgitakse, et ülesanded oleksid praktikantidele jõukohased. Võimaluste piires antakse ülesannete juures praktikantidele valikuvabadust. Ülesannete andmise kõrval tegelevad juhendajad tagasiside andmise ja hindamise ning teadmiste jagamisega. Teadmiste andmisega seondub oma töö näitamine juhendaja poolt. Juhendajad kaasavad praktikanti enda ja praktikaasutuse tegevustesse, näiteks võimaldavad praktikandi osaleda koosolekul ja aruteludes.

Praktikate kvaliteet ja seos juhendaja motivatsiooniga

Elena Palm kaitses 2018. aastal Sisekaitseakadeemias magistritöö ja uuris praktikate kvaliteedi ja praktikajuhendajate motivatsiooni vahelisi seoseid. Uuringu tulemusel selgus, et juhendaja motivatsioonil on oluline mõju praktikate kvaliteedile.
Uuringus selgitati välja praktikatele rakenduvad kvaliteedikriteeriumid ning uuriti, mil määral on Sisekaitseakadeemia õppepraktikate kvaliteedikriteeriume täidetud. Selgitati välja, mis motiveerib praktikajuhendajaid ja millised on praktikajuhendajate kvaliteedikriteeriumitele antud hinnangu ja motivatsiooni vahelised seosed.

Loe lisaks

Ankeetküsitluse tulemusena selgus, et kõikidest analüüsitavatest kriteeriumitest hindasid praktikajuhendajad kõige madalamalt neid, mis on seotud mentorluse ülesannete täitmisega, mis teooriast lähtudes on seotud praktikantide ootuste ja vajaduste täitmisega. Võrreldes muude kriteeriumitega hindasid nad madalamalt ka iseenda vajadustega seotud kriteeriume. Kõige kõrgemalt hinnati sotsiaalse keskkonnaga seotud kriteeriume ning praktikantide uute teadmiste omandamist mõõtvaid väiteid. Oluline on märkida, et vastuste hajuvus oli valdava osa küsimuste lõikes üsna suur ning minimaalsed ja maksimaalsed väärtused kattusid sageli skaala vastavate väärtustega, mis viitavad nende ebaühtlastele kogemustele. Gruppide lõikes tulid kõige enam esile kolledžite vahelised erinevused ning kõige enam statistiliselt olulisi seoseid ilmnes päästekolledži juhendajate vastustes, kes nii kokkuvõtvalt kui valdava osa küsimuste lõikes hindasid kvaliteedikriteeriume kõige madalamalt. Ka siin esines olulisi erinevusi kolledžite lõikes: näiteks hindasid justiitskolledži juhendajad välise motivatsiooni tegureid teistest oluliselt kõrgemalt. Kõige olulisem erinevus esines aga Sisekaitseakadeemia koolitusel osalenud praktikajuhendajate vastustes, kuna selgus, et nende motiveeritus oli kõikides kategooriates oluliselt kõrgem kui koolitusel mitte osalenud praktikajuhendajatel. Selgus, et kõikide motivatsioonikategooriate vahel on omavaheline positiivne (statistiliselt oluline) seos, mis viitab sellele, et välised motivatsioonitegurid võivad omada mõju sisemise motivatsiooni arengule. Korrelatsioonanalüüsi tulemusena selgus, et motivatsiooni ja praktikate kvaliteedile antud hinnangute vahel on oluline seos ning sealjuures on seos kõige tugevam avaliku teenuse motivatsiooni teguritega. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et avaliku teenistuse ja sisemise motivatsiooni näitajad kirjeldavad ära 50,3% kvaliteedi hinnangule antud keskmisest koondväärtusest, samas kui muude tegurite roll selles oli oluliselt väiksem või puudus. Sellest tulenevalt leidis autor, et motivatsiooniteguritel on oluline mõju praktikate kvaliteedile ning on oluline põhjalikumalt analüüsida nende suurendamise võimalusi kui olulist kvaliteedi parendamise võimalus.

Tööriistakast algajale juhendajale.
MÕTLE, millise tööriistakasti valiksid endale Sina?

Variant A

Mida arvasid teised juhendajad?

Loe siit
36% juhendajatest valis variandi A, kuna selles tööriistakastis on kõige rohkem erinevaid tööriistu spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks. Mida täpsemat tööd soovid teha, seda spetsiifilisemat tööriista vajad. Kui oled juba meistri tasemel, siis on aja jooksul kogunenud palju erinevaid tööriistu. Juhendajaid kõnetas väga ka kiiver, sest turvalisus on alati kõige olulisem. Kuigi tööriistad on kastis segamini ja ei ole selget ülevaadet, siis paljud juhendajad kinnitasid, et kui see on nende tööriistakast, siis nad teavad täpselt, kus vajalik tööriis asub. Mõned juhendajad tõid välja ka selle olulise aspekti, et kui hästi aega planeerida, siis on võimalik tööriistakast kerge vaevaga ära koristada ning süstematiseerida.

Variant B

Mida arvasid teised juhendajad?

Loe siit
53% juhendajatest valis variandi B, kuna selles tööriistakastis on piisavalt erinevaid tööriistu, et hakkama saada. Juhendajaid kõnetas väga ka mõõdulint, sest seda sümbolit võib tõlgendada kui tulemuste mõõtmise ja hindamise vahendit. Samuti meeldis juhendajatele, et see mõõdulint asub väljaspool kasti. See sümboliseeris juhendajatel kastist väljas mõtlemist ning paindlike ja õppijat arvestavate lahenduste leidmist. Juhendajad hindasid kõrgelt seda, et tööriistakastis on selge ülevaade kõikidest tööriistadest ning kõik tööriistad on eriotstarbelised ning vajalikud.

Variant C

Mida arvasid teised juhendjad?

Loe siit
29% juhendajatest valis variandi C, kuna vähem on rohkem. Juhendajaid kõnetas väga see, et tööriistakast on korras. Samuti kõnetas juhendajaid see, et tööriistakastis on pliiats, kuna juhendajal on palju kirjutamist ja tagasisidestamist. Juhendajad arvasid, et kui oled algaja juhendaja, siis on oluline, et sul oleks tööriistad, mida sa tõesti kasutada oskad. Samas arvas osa juhendajaid, et suurte kogemustega juhendaja oskab ühte tööriista kasutada ka erinevate olukordade lahendamiseks. Näiteks joonlauda saab kasutada nii mõõtmiseks, suuna näitamiseks jne. Üks juhendaja tõi välja väga olulise mõtte – oluline on koostööoskus ning kui endal ei ole vajalikku tööriista, siis alati saab laenata kolleegi käest. Ehk algaja juhendaja saab alati kogenud juhendajaga nõu pidada.

Tööriistakast algajale juhendajale
ÕPIVÄLJUNDID

SVEPKO projekti praktikajuhendajate baaskoolitusel küsisime juhendajate käest, millised on peamised probleemid, millega nad praktikate jooksul on kokku puutunud ja mille kohta neil oleks vaja näpunäiteid. Kõige enam toodi välja probleeme õpiväljunditega. Probleemiks oli see, et aeg-ajalt ei tea praktikandid praktikale tulles, milliseid õpiväljundeid nad saavutama peavad või ei tea juhendaja enne praktikat seda infot. Sageli ei mõista juhendajad ja praktikandid õpiväljundeid sarnaselt. On tulnud ette olukordi, kus õpiväljundeid ei ole võimalik saavutada. 
Lahenduseks pakkusid juhendajad välja:

Tööriistakast algajale juhendajale
AJAPUUDUS

Teise probleemina tõid juhendajad välja ajapuuduse.
Probleemiks oli see, et juhendajate töökoormus oli suur ning lisaks on vaja aega, et tegeleda praktikandiga. Samuti toodi välja, et on aeg-ajalt tuleb ootamatuid ja kiiret reageerimist nõudvaid olukordi samal ajal, kui juhendaja tegeleb praktikandiga. Üksikutel juhtudel öeldi, et tööandja arvates võib juhendajale rohkem tööülesandeid anda just selleks ajaks, kui on praktikant majas, sest siis on justkui üks töökäsi juures. 
Lahenduseks pakkusid juhendajad välja:

Tööriistakast algajale juhendajale
HUVI PUUDUMINE PRAKTIKANTIDEL

Kolmanda probleemina tõid juhendajad välja, et aeg-ajalt on praktikal praktikant, kes on passiivne ja puudub huvi praktika vastu. 

Lahenduseks pakkusid juhendajad välja:

Praktikajuhendaja motivatsioon

SVEPS projekti praktikajuhendajate baaskoolitusel küsiti juhendajatelt, mis neid motiveerib ning miks nad tahavad olla praktikajuhendajad. Enamik juhendajaid vastas, et neid motiveerib see, et nad saavad oma erialaseid teadmisi ja kogemusi jagada noortele ning eneseareng ehk juhendades saavad nad ka ise uusi teadmisi, ideid, oskusi. Lisaks motiveerib juhendajaid võimalus praktika ajal suhelda noortega, saada neilt uusi teadmisi ja koos noortega õppida. Sisejulgeoleku valdkonna praktikajuhendajad tundsid ka suur vastutust ning huvi värbamise vastu ning tõid välja, et praktikal on võimalik tulevasi kolleege välja õpetada ning siis tuleb erialasele tööle ka uus inimene.  Samuti motiveeris juhendajaid võimalus tutvustada enda eriala ning nii aidata kaasa valdkonna aregule ning ka lisatasu.

Praktikajuhendaja tunnustamine

SVEPPP projekti praktikajuhendajate baaskoolitusel küsiti juhendajatelt, mis on juhendaja jaoks parimaks tunnustuseks ning millist tunnustust nad ootavad. Enamik juhendajaid vastas, et parimaks tunnustuseks on siiras suuline tänu nii oma vahetult juhilt kui ka praktikandilt. Samuti ootavad juhendajad edasiviivat tagasisidet, et edaspidi veel tulemuslikumalt juhendada. 

KINNISTA TEADMISI. Mida Sina arvad? Vali sobiv vastusevariant ja loe ka seda, mida meie arvame.

Miks me nii arvame?

ESF rahastatud praktikasüsteemi arendamist toetavates projektides SVEPS, SVEPPP, SVEPKO vahetasid ametite praktikajuhendajad ja praktikakoordinaatorid, kooli praktikakuraatorid mõtteid juhendaja professionaalset arengut toetavatel teemadel. SVEPKO baaskoolitustel keskenduti lisaks tööriistakasti teemadele. Sisekaitseakadeemias on läbi viidud 3 teadusuuringut praktikate teemadel.

praktikajuhendaja arvamus
0
praktikajuhendaja koolitusel arutati praktikajuhendaja tööriistakasti teemadel
0
teadusuuringut
0