praktikajuhendaja arvamus
0
praktikajuhendaja koolitusel arutati eneseanalüüsi teemadel
0
praktikaaruande koostamise protsessi seminari osaleja arvamus
0
Eneseanalüüs
Eneseanalüüs aitab kogemusest õppida. Eneseanalüüsi õnnestumiseks on oluline teha seda teadlikult ja seada selleks eesmärgid.
Praktikandi eneseanalüüsi eesmärk on leida vastus küsimusele,
kuidas ma saavutasin õpiväljundid.
Juhendaja eneseanalüüsi eesmärk on vastata küsimusele,
kuidas ma toetasin praktikanti õpiväljundite saavutamisel.
Eneseanalüüs ehk kuidas õppida ennast tundma?
Oluline on mõtestada oma tegevusi ja kogemusi nii juhendaja kui praktikandina, luua seoseid varasemate teadmistega ning kogemustega, omandada uusi teadmisi ja oskusi. Igapäevane praktika on üheks professionaalse õppimise ja arengu allikaks.
Kuidas praktikajuhendaja saab toetada praktikanti praktikaaruande ja eneseanalüüsi koostamisel, et praktikant mõistaks, kuidas ta kogemusest õppis ja saavutas õpiväljundid.
Kuidas praktikant saab koostada sisuka praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi.
Eneseanalüüsi etapid:
Liigu hiirega kastile ja uuri, mida põnevat seal leidub.
1. Kogemus
Õppimine algab alati kogemusest. Kui pole kogemust, ei saa olla ka õppimist. Õppida on võimalik nii otsest kogemusest kui vahendatud kogemusest.
2. Refleksioon
Järgmine etapp on olukorra peegeldamine ja analüüs, saadud kogemuse mõtestamine ja seoste otsimine. Mida tegin? Mis eesmärgil? Kuidas? Miks?
3. Järeldused
Mida õppisin sellest kogemusest? Mis läks hästi ja mida saan järgmine kord paremini teha.
4. Rakendamine
Uute teadmiste ja arusaamade katsetamine ja proovimine.
Kuldsed küsimused sisulise eneseanalüüsi koostamiseks
praktika osapooltele:
1. Miks on eneseanalüüs vajalik?
2. Millised on erinevad eneseanalüüsi koostamise võimalused?
3. Mida ma praktika ajal tegin?
4. Mis eesmärgil?
5. Koos kellega ja millal?
6. Millise kogemuse ma sain?
7. Mida ma kogemusest õppisin?
8. Kuidas ma praktika õpiväljundid saavutasin või toetasin õpiväljundite saavutamist?
9. Milliseid teoreetilisi teadmisi, erialaseid ja üldisi oskusi sain rakendada praktika ajal?
10. Mida ma saan järgmisel korral paremini teha?
VIDEO: Sigrid Aruväli (SVEPKO projekti eneseanalüüsi koolitaja) arutleb, mis on eneseanalüüs praktikal ja milliseid küsimusi endalt küsida, et tulemuslikult õppimist toetavat eneseanalüüsi teha.
Eneseanalüüsi koostamiseks meetodid
Eneseanalüüsi koostamiseks on praktikantidel, juhendajatel ja kõikidel praktikate osapooltel erinevaid võimalusi. Projekti “Sisejulgeoleku valdkonna praktikate koostöökultuuri arendamine“ /SVEPKO/ eneseanalüüsi koolitustel osalenud juhendajad soovitavad eneseanalüüsi koostamiseks kolme võimalust:
STARR meetod
Sobib väga hästi praktikantidele praktikaaruande eneseanalüüsi koostamiseks.
GIBBSI refleksiooniring
Sobib väga hästi nii praktikandile kui ka juhendajale praktikakogemusest õppimiseks.
Mis? Mis siis? Mis edasi?
Sobib väga hästi nii praktikandile kui ka juhendajale praktikal toimunud sündmuse eneseanalüüsiks.
Eneseanalüüsi meetod:
STARR
VIDEO: üks eneseanalüüsi tegemise võimalus on STARR meetod.
Näide: kuidas praktikandil on võimalik teha eneseanalüüsi praktikaaruandes.
Kirjeldage olukordi ja kogemusi (nt töö ja/või muu kogemus), mis on aidanud kaasa nimetatud õpiväljundi(te) omandamisele. Tooge välja konkreetsed tegevused, mis teie arvates õpiväljundi(te) saavutamist kõige paremini illustreerivad.
- Kirjeldage ülesandeid, mida te antud olukorras täitsite (kes need andis?) või ülesannet, mida ise endale püstitasite, tooge välja oma roll ja vastutusala.
- Milliseid tööülesandeid tegid praktika käigus? Loetle ja kirjelda.
- Milliste ülesannetega said hästi hakkama?
- Kuidas valdasid töövõtteid ja järgisid tööde järjekorda?
- Millised ülesanded osutusid sulle raskeks? Miks? Põhjenda.
- Kuidas tulid toime uute olukordadega?
- Palju näitasid üles omaalgatust?
- Kuidas tulid toime tööaja kasutamisega
- Kuidas oled rahul tööülesannete täitmise kiiruse, korrektsuse ja lõpptulemustega?
- Mil määral sulle usaldati vastutustnõudvaid tööülesandeid?
- Kuidas hindad oma töökultuuri ja hoolsust (töökoha korrashoid, säästlikkus, hoolikus töövahendite kasutamine, töö tegemise korrektsus, väline korrektsus jm.)
- Kuidas arvestasid tööohutusnõuete täitmisega?
Loe edasi
Tooge välja, mida te antud olukorras tegite ja milliseid lähenemisviise antud ülesande täitmisel kasutasite (tegevused, tehnikad, ettevalmistus jne)?
- Mis oli tegevuse tulemus?
- Kuidas tulemus saavutati? Kuidas tulemust hinnati (kes, mille alusel)?
- Kas ja millised olid järgnenud tegevused?
- Milline oli meeldejäävaim elamus või kogemus praktika ajal?
- Mida õppisid juurde praktika ajal (uued töövõtted, -vahendid, materjalid, tehnoloogiad)?
- Mil määral tuli koolis õpitu kasuks praktikakohal töötades? Mida oskasid, mida mitte? Millistes valdkondades pead end veel täiendama? Mida on vaja juurde õppida?
Loe edasi
- Kuidas tulid toime probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed)? Too näiteid?
- Milline oli koostöö praktikajuhendaja, töökaaslaste ja klientidega? Kirjelda saadud kogemusi (positiivseid, negatiivseid)
- Mida muudaksid koolis, kasutades praktikal saadud teadmisi ja oskusi?
- Miks arvate, et just see kogemus on parimaks näiteks antud õpiväljundi(te) omandamise kohta?
- Kuidas hindate oma arengut tegevuse sooritamisel, kas ka keegi teine teie tegevust hindas ja kuidas? Mis läks hästi, mis halvasti? Kas oleks olnud võimalik tegutseda ka muud moodi?
- Mida teeksite järgmisel korral teisiti? Kas olete samu oskusi/teadmisi kasutanud ka teistes olukordades, tooge näiteid?
Eneseanalüüsi meetod:
GIBBSI refleksiooniring
- Tegevuse/situatsiooni/objekti kirjeldus: vastatakse küsimusele, mis toimus. Lihtne ja objektiivne kirjeldus. Siin ei anta hinnanguid ega tehta järeldusi. Näiteks kirjeldatakse, kus toimus; kes seal veel olid; miks seal oldi; mida tehti; milline oli tegevuse kontekst; mis toimus; milline oli tema osa selles; milline roll oli teistel; milline oli tulemus.
- Tunnete kirjeldus: vastatakse küsimusele, millised olid tunded. Meenutatakse ja mõeldakse selle üle, mis tunded olid kogemuse saamise ajal ja pärast seda. Siin tasemel veel ei analüüsita. Näiteks räägitakse alguse tunnetest; mida tunti selle ajal; mis tunne tekkis; kuidas teised end tundsid; mida tuntakse kogemuse tulemustest; mida tuntakse praegu. Väljendatakse põhiemotsioone: rõõmu, viha, üllatust, vastikust, hirmu, kurbust.
Loe edasi
3. Hinnangu andmine: vastatakse küsimusele, mida oli selles kogemuses head ja halba. Hinnatakse või tehakse otsuseid saadud kogemuse kohta. Näiteks arutletakse, mida oli head selles kogemuses; mida oli halba selles kogemuses; mis läks hästi; mis ei läinud nii hästi.
4. Analüüsimine: vastatakse küsimusele, milline oli selle situatsiooni mõte? Tuuakse ideid väljastpoolt saadud kogemust, mis aitavad selle üle arutleda. Kogemus jagatakse osadeks ja analüüsitakse eraldi. Vaadeldakse olukorda mitmest aspektist. Analüüsitakse enda tugevusi ja nõrkusi, võimalusi jms. Näiteks analüüsitakse, mis ja miks läks hästi; mida ja miks tehti hästi; mida teised tegid hästi; miks läks halvasti; kuidas tehti või kuidas teised kaasa aitasid; mis aitas ja mis ei aidanud.
5. Järelduste tegemine: vastatakse küsimusele, mida veel saab teha. Kogemusest ja selle analüüsimisest tehakse nii üldiseid kui ka isiklikke järeldusi. Antakse ülevaade enda ja teiste inimeste käitumise panusest tegevuse tulemustele ning sellele, mida oleks saanud teha teistmoodi, nt arutletakse: alternatiivsete tegevuste ja lähenemiste üle; mida saaks teha teisiti (isegi kui kõik läks hästi); kas negatiivseid tegevusi saab vältida; kas positiivseid tegevusi saab teha efektiivsemaks; räägitakse järeldatud teadmistest, kuid mitte konkreetselt teadmise rakendamisest, kasutamisest.
6. Tegevusplaani koostamine – vastatakse küsimusele: kui see situatsioon toimub uuesti, mida ma teeksin? Arutletakse sama situatsiooni kordumise üle ja plaanitakse, mida siis tehakse – kas tegutsetakse teistmoodi või samamoodi. Näiteks: mida tuleb tulevikus teha, et suurendada tõenäosust saada sarnaseid positiivseid tulemusi või vähendada tõenäosust saada negatiivseid tulemusi; mida on vaja õppida; kuidas võiks seda õppida; räägitakse konkreetselt millegi rakendamisest, kasutamisest edaspidi/tulevikus.
Refereeritud allikast: Gibbs, G. (1988). Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. Birmingham: SCED.
Eneseanalüüsi meetod:
Mis? Mis siis? Mis edasi?
1. samm: mis?
Kirjeldatakse detailselt kogemust, nt mis juhtus; mida sa nägid; mis oli sinu roll; kes olid kaasatud; mis teemadega tegeleti; millised olid sinu esmased ootused; mis oli selles kogemuses head, halba, üllatavat, väljakutset esitavat; millised olid eelteadmised jne.
2. samm: mis siis?
Kirjeldatakse, miks see kogemus oli oluline, tähenduslik, nt milliseid kriitilisi küsimusi see olukord tõstatas; milles võis olla sündmuse mõju erinevatele osapooltele; milliseid
emotsioone see tekitab; milliseid tulemuse, järeldusi see kaasa toob; mida õppisid enda, teiste kohta; mis võib mõjutada seda, kuidas sa seda olukorda vaatled jne.
Loe lisaks
3. samm: mis edasi?
Kirjeldatakse edasisi samme, nt kuidas kasutad seda, mida kogemusest õppisid; mida peaksid selle kogemusega seonduvalt veel õppima, milliseid järeltegevusi tegema; mida teeksid selles olukorras teisiti; kuidas see kogemus mõjutab sinu edasist tegevust; millised on sinu järgmised sammud jne.
Kirjeldatakse edasisi samme, nt kuidas kasutad seda, mida kogemusest õppisid; mida peaksid selle kogemusega seonduvalt veel õppima, milliseid järeltegevusi tegema; mida teeksid selles olukorras teisiti; kuidas see kogemus mõjutab sinu edasist tegevust; millised on sinu järgmised sammud jne.
Refereeritud allikast: Rolfe, G., Freshwater, D., Jasper, M. (2001) Critical reflection in nursing and the helping professions: a user’s
guide. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Kinnista oma teadmisi. Paremal asuvad märksõnad. Lohista märksõna õigesse lünkteksti kasti. Sul on võimalik kontrollida ja teada saada, kuidas meie arvates võiks lünkteksti täita.
Miks me nii arvame?
Sigrid Aruväli eestvedamisel vahetasid SVEPKO projekti eneseanalüüsi koolitusel omavahel mõtteid ametite praktikajuhendajad. Sisekaitseakadeemia eestvedamisel toimusid 2 seminari “Praktikaaruande koostamise protsess”, mille tulemusel sõnastati praktikaaruande koostamise hea tava.
© Copyright 2022 |Sisekaitseakadeemia
“Sisejulgeoleku valdkonna erialade praktikasüsteem – ühine vaade tulevikku“, /SVEPS/, 01.03.2017-30.09.2018
„Sisejulgeoleku valdkonna erialade praktikad parimatelt praktikutelt“, /SVEPPP/, 04.02.2019–30.11.2020
“Sisejulgeoleku valdkonna praktikate koostöökultuuri arendamine“ /SVEPKO/, 05.04.2021–30.06.2022
